ELLAMAA AIANDUSPÄEVAD
Avaleht    2004    2005    2006    2007    2008    2009    2010    2011    2012    2013    2014    2015    2016    2017

2009


Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Kodukaunistamise Ühendus, Eesti Aiaklubi ja Ellamaa Arboreetum korraldavad:

VI Aianduspäevad - Eestimaa kauniks ja roheliseks 2009

Nurga puukooli ja Ellamaa Arboreetumi territooriumil Harjumaal, Nissi vallas, Ellamaa külas, Ääsmäe-Haapsalu maantee 28 km.

14. august 2009 – 12.00-18.00
15. august 2009 – 10.00-18.00
16. august 2009 – 10.00-14.00

Tasuta loengud ja konsultatsioonid oma ala parimatelt spetsialistidelt Eestist ja Lätist.
Oma toodangut pakuvad mitmed Eesti ja Läti huvitavaima sortimendiga puukoolid. Esindatud on okaspuud, lehtpuud ja põõsad, elulõngad, rododendronid, viljapuud, püsililled ja lillesibulad. Müügil erialane kirjandus.
Kõigil päevadel avatud külastajatele tasuta Ellamaa Arboreetum.
Võimalus suhelda kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist.

Üritust toetab Nurga Puukool, Eesti Dendroloogia Selts, Eesti Aiaklubi, OÜ Aiatark


KAVA

R, 14. august 2009
12.00 Avamine
· Rudolf Pehter (Ellamaa Arboreetum, Nurga Puukool)
· Aino Aaspõllu (Eesti Dendroloogia Selts ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus)
12.30 Ringkäik ja taimede müüjate tutvustamine:
· Latvijas Valsts Mezi, Kalsnava Arboreetum (Läti suurim arboreetum ja puukool – Lehtpuud ja põõsad, okaspuud)
· Läti Riiklik Ülikool (Dace Gertnere – Läti külmakindlad rododendronid)
· Inčukalnsi puukool (Niks Ozols – Lätis kasvatatud kanarbikud)
· Varis Bangieris – päevaliiliad
· Järvselja Õppe- ja katsemetskond (Kaie Ein – lehtpuud ja põõsad, püsililled)
· Valgeanso talu (Airi Loid – püsililled)
· Saare-Tõrvaaugu Aiandustalu (Harri Poom – viljapuud sh. perepuud, virsikud, aprikoosid, viinamarjad, kaktused)
· Mahhovi Elulõngad (Erika Mahhov – elulõngad)
· Eesti Kodukaunistamise Ühendus (Eesti Kodukaunistamise Ühenduse tutvustamine ja albumite müük)
· Schetelig EV (lillesibulad)
· Maalehe Raamat (aiandusraamatud)
· Substral (Eneli Käger – väikeaia väetised ja sügisene taimede ettevalmistus talveks)
· Enno Talu (Aivar Kaljuste – sõnajalad)
· Nurga Puukool (Rudolf Pehter – okaspuud, lehtpuud ja põõsad)
13.40-18.00 Istikute müük, tasuta konsultatsioonid, külastajatele avatud Ellamaa arboreetum, müügil erialane kirjandus, võimalus suhelda taime kollektsionääridega Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast ja Hollandist
14.00-16.00 Võimalus puukooli kohvikus lõunastada
Loengud:
13.00 VABA ARUTELU teemal "Tänapäeva iluaiandus Eestis" Loona Põtter, Aino Aaspõllu, Andres Vaasa
14.00 Huvitavaid uusi ja vanu püsililli Haideaed OÜ, Arnold Hannust
15.00 Sibullillede kasvatamine (tulbid, nartsissid, hüatsindid jne.) Schetelig EV, Urmet Hiiekivi
16.00 Taimekaitse koduaias Baltic Agro (Kemira), Enn Silberg
17.00 Sügisene taimede väetamine ja hooldus enne talve Substral, Eneli Käger

L, 15. august 2009
10.00-18.00 istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum
Loengud:
11.00 Kuidas alustada ise aia rajamist Calmia Istukuäri, Jüri Annist
12.00 Jaapan – aiaparadiis Aino Aaspõllu
13.00 Viljapuude silmastamine (lühikursus) Saare-Tõrvaaugu Aiandustalu, Harri Poom
14.00 Ringkäik MTÜ Ellamaa Arboreetumis koos Rudolf Pehteriga
14.00-16.00 Võimalus puukooli kohvikus lõunastada

P, 16. august 2009
10.00-14.00 Istikute müük, külastajatele avatud tasuta Ellamaa arboreetum, avatud kohvik, Aiaklubi rohevahetus


ARTIKLID

"Aiafännide ostupidu Nurga puukoolis" "Maakodu" september 2009 Tekst Kaja Kurg

Augustis sõitis üle tuhande aiandushuvilise üle Eesti Ellamaale, et osta koduaeda kvaliteetseid külmakindlaid taimi, mida aiaäride tavasortimendist ei leia, suhelda omavahel ning kuulata spetsialistide arutelusid ja loenguid.

Nurga puukooli parkla oli reedel, 14. augustil juba enne aianduspäevade avamist autosid tihedalt täis. Kuuendaid aianduspäevi peeti koos Ellamaa Arboreetumi, Eesti Dendroloogia Seltsi ja Eesti Kodukaunistamise Ühendusega ning aiafännide seas on üritus teenitult kuulus.

Oma kaubaga olid taas väljas lätlased, Eesti istikumüüjate seast üllatasid mitmed vähem tuntud tegijad. Omaette elamus oli ringi jalutada ka Nurga puukooli rikkaliku valikuga müügiplatsil ja nautida puukooli omanike, perekond Pehteri imekaunist koduaeda.

Tegime loengute vaheajal müügiplatsidel väikese ringkäigu koos dendroloog Aino Aaspõlluga, kes jagas taimeostusoovitusi.

HEAD LÄTI RODODENDRONID
Kahjuks oli lätlastest esimeseks päevaks kohale jõudnud vaid Läti Ülikooli Botaanikaaed oma rododendronitega. Nende istikud on väga kvaliteetsed ja Eesti kliimasse ülimalt sobivad.

Külmakindlate rododendronite sordiaretusega on seal Richard Kondratovitši juhtimisel tegeldud juba üle 50 aasta.

Igihaljaste katavba rodo aretistest jäid silma toredad läti nimed ‘Vinijs Pūks’, ‘Ingrida’, ‘Spulga’, ‘Patricija’ jt. Hea sort on helelillade õitega ‘P. J. Mezitt’, mis kasvab ligi 2 m kõrguseks. Tema lehed on veidi suuremad kui pohlal ning muutuvad talveks punakaspruuniks. Sort õitseb kaua ja eriti rikkalikult mai esimesel poolel. Madala rodo (Rhododendron impeditum) sort ‘Varis’ on lillakassiniste õitega ning kasvab vaid 20–30 cm kõrguseks.

Järgmisel päeval jõudis kohale ka lõunanaabrite suurim, Kalsnava puukool Lätis ja Venemaal aretatud sirelite ja külmakindlate Läti varajase veigela sortidega, ning Inčukalnsi puukool, mis paljundab haiguskindlaid kanarbiku- ja eerikasorte.

JÄRVSELJA PÕNEVAD PUUD
Tõusva tähena esines kunagi nii kuulus olnud Järvselja õppe- ja katsemetskonna taimeaed, kus kasvatatakse ka äraunustatud, aga väärt puid-põõsaid ja püsikuid.

Tore on näiteks Regeli kolmtiivak (Tripterygium regelii), pooleldi roniv külmakindel ilupõõsas. Ta kasvab umbes 4 meetri kõrguseks, õitseb juulist septembrini suurte kreemikasvalgete õisikutega ja rõõmustab hiljem pikalt silma roosade viljadega.

Väiksemasse aeda sobivad hästi väikesekasvulised vahtrad: haberoodne vaher, tähkvaher ja korea vaher, mis on võrratu sügisvärviga; viimane asendab edukalt külmaõrna jaapani ja kämmalvahtrat.

Põldjalaka vormil ‘Argenteovariegata’ on kaunid hõbekirjud lehed, temaga saab ilmestada varjulisi paiku. Ilusate lehtede ja põnevate viljadega jaapani tiibpähklipuu sobib avaramale haljasalale. Uudiseks on hõbedaste, eriti kitsaste sakiliste lehtedega tore paju (Salix exigua). Matsuda remmelgas ‘Ural 2’ on osutunud aga Eestis ainukeseks külmakindlaks vonklevate okstega pajuks. Järvselja pakkus ka külmakindlat korea forsüütiat.

Kui soovite varjata ruttu vaadet naabri eest, siis istutage piirdele hariliku haava püramiidvorm ‘Erecta’. Võrratu sügisvärviga on kuradipuu ja juudapuulehik.

Järjest täieneb ka Järvselja taimeaia püsikute valik.

Esimese päeva müüdavamad istikud olid neil Regeli kolmtiivak, kirjude ja kollaste lehtedega põldjalaka sordid, tore paju, tähkvaher, mägivahtra punaste lehtedega sort ‘Atropurpurea’, kuradipuu, kollane mänd, kõrrelised ja tarnad.

SÕNAJALAD JA PÜSILILLED
Varjulisse aeda on aiaäridest raske leida sõnajalgu ning paljud tunnevadki nii ainult laane – ja maarjasõnajalga. Aivar ja Merle Kaljuste paljundavad Koluveres Enno talus sõnajalgu ise eostest, aiapäevadele olid nad toonud tervelt 35 nimetust sõnajalgu, kokku on nende kollektsioonis aga umbes 70 liiki-sorti.

Hõbedaste lehtedega nipponi naistesõnajalgu oli väljas näiteks neli sorti: ‘Burgundy Lace’, ‘Silver Falls’, ‘Red Beauty’ ja lõhenevate leheotstega ‘Crested’.

Valgeanso talu sortimendis on juba üle 300 nimetuse püsililli. Pottides hakkas silma Eesti aedade parim klassika: sinine käoking, huvitava värviga aedfloksi sordid, purpur-siilkübarad, vesikanep, särav päevakübar.

Lursslilli oli kaht sorti: punase lehega ‘Atropurpurea’ ja ‘White Pearl’. Rohkem võiks kasvatada helmikpöörist ‘Regina’, millel on lisaks roosadele lehtedele ka ilusad säravroosad õisikud. Silma hakkas augusti keskel õitsev peajas priimula ‘Salvana’, millel on ka meeldiv lõhn.

Verev kukehari ‘Herbstfreude’ on laialt levinud, vähem teatakse valge õiega sorti ‘Stardust’. Kreemikirjude heledate lehtedega roosakas kukehari ‘Mediovariegatum’ on ilus suve läbi.

PEREPUUD JA ELULÕNGAD
Saare-Tõrvaaugu aiandustalu aedniku Harri Poomi sõnul läksid nagu soojad saiad mitme sordiga õunapuu-perepuud, hästi osteti ka musta sõstra ja vaarikate istikuid. Viinapuudest oli populaarsem läti sort ‘Zilga’, mida saab ka õues kasvatada.

Erika Mahhov oli aiapäevadele toonud umbes 60 nimetust elulõngu. Suureõieliste elulõngade kõrvale soovitas ta soojalt vähenõudlikke alpi ja siberi elulõngu, mis õitsevad kevadel väga rikkalikult. Juunist lumeni õitsva tervelehise elulõnga siniseõielist sorti ‘Arabella’ nägi ronimas ka Pehterite koduaia kadakal.

Juuli algul hakkavad õitsema tanguutia elulõngad. Eriti tugev ja kiirekasvuline on kollaste õitega sort ‘Bill Mac Kenzie’, mille istikud osteti kohe ära. Uudiseks oli sama liigi valgete õitega sort ‘Anita’.

Tänuväärne on augustis-septembris õitsev sinine elulõng (Clematis viticella), mida ei ohusta närbumistõbi. Väga kaunis on veel rikkalikult õitsev purpurpunaste õitega sort ‘Abundance’.

Lõpuks kiikan ka rahva ostukottidesse. Viimsis elava Anne “saak” oli näiteks järgmine: juus-stepirohi, vesihaljas tarn, sinine käoking, peajas priimula, tähtputk, helmikpöörise kollaselehine sort, lihtlehine astilbe, jaapani tiibpähklipuu, harilik amorfa ehk kaunpõõsas ja harilik paakspuu ‘Asplenifolia’.

Puid-põõsaid tassivaid inimesi vaadates ei ole kahtlustki, et rahva aiandushuvi on jätkuvalt tõusuteel. Seda ei riku isegi vilets suveilm, mis õhtul kattis korraks Nurga puukooli muru valge rahekihiga. Pühapäeval venis aianduspäevade lõpetamine mitu tundi, rahvas ei tahtnud kuidagi laiali minna, sest nii tore oli olla puukooli kaunis keskkonnas.


ÜRITUSE PILDID
Pildistanud Ahto Ruut