Picea glehnii    Glehni kuusk

Kirjeldus: Kuusk on nime saanud Eestis sündinud baltisaksa botaaniku Peter von Glehni järgi, kes leidis kuuse Sahhalini saarelt aastal 1861 ja kirjeldas seda. Liik kasvab looduslikult Kirde-Aasia saartel: Sahhalinil, Lõuna-Kuriilidel, Hokaidol, Honshu kirde osas mäe nõlvadel. Glehni kuusk kasvab vulkaanide nõlvadel, rabades, liivaluidetel. Puu kasvab 30-40 (50) m kõrguseks ja on koonusja võraga. Tüve koor on hallikaspruun, lõhenenud, kestendav. Oksad lühikesed, horisontaalsed või rippuvad. Võrsed punakaspruunid, hiljem tumedamad, tihedalt pruunide karvakestega kaetud. Pungad punakaspruunid, vaigused. Okkad lühikesed (0,6-1,2 cm pikkused), läikivrohelised, terava tipuga, neljatahulised, kõikidel külgedel 3-5 õhulõherida. Käbid silinderjad 4-6 (8) cm pikkused, mõlemast otsast ümarad. Noorelt sinakaspunased, valminult läikivpruunid. Puu on võimeline alumiste okste juurdumisega ka vegetatiivselt paljunema. Kuuse puit on hinnatud ehitusmaterjal. Samas kasvatatakse teda ka ilupuuna ja bonsaina tema tiheda lühikese okastiku pärast. Võib kasvada väga happelisel ja aluselisel pinnasel, päikeselisel ja poolvarjulisel kasvukohal.

Muu info:
Taim ei ole Nurga Puukooli müüginimekirjas.

Pilt puudub