[ Tagasi ]
Kirjeldus: Kuni 10 m kõrgune puu või tihedakasvuline kõrgem kahekojaline põõsas. Areaal lai, kasvades laialdasel maa-alal Euraasia kesk- ja põhjaosas, Põhja-Hiinas, Põhja-Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Harilik kadakas on 10-15 m kõrgune puu või põõsas, mis on väga varieeruv oma kasvuvormi ja võra kuju poolest - alates sammasjast ja munajast kuni haruneva põõsani ning mägedes laiuva padjandvormini. Vähenõudlik kasvukoha, mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40 C talvel ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Kasvab ka kriidimuldadel, happelistel nõmme ja mererannaliivadel ning soostunud muldadel. Armastab lagedaid alasid mere ääres, loodudel ja nõmmedel. Väga valgusenõudlik, kuid sageli kasvab hõredates männikutes alusmetsataimena. Harilik kadakas on mükoriisataim, seetõttu tuleb ümber istutada koos mullapalliga, võttes lisaks kaasa endise kasvukoha mulda. Esineb mitmeid seenhaigusi, mille vastu on soovitatav teha profülaktilisi pritsimisi. Suuremaid kadakaid tuleb meil ette enamasti kaitsealuste puudena, näiteks Järvseljal 13,5 m kõrgune puu, võra laius kuni 3 m, Lääne-Virumaal Vihulas 13,0 m kõrgune puu, võra laius kuni 3 m (Relve, 2000), jämedamad puud aga on tüveläbimõõduga 66 cm Raplamaal Raikkülas, sama jäme kadakas kasvab ka Viljandimaal Kõol. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi.
Muu info:
Taim ei ole Nurga Puukooli müüginimekirjas.
Pilt puudub
[ Tagasi ]